2. Korintlastele 13

Hoiatuseks

1See on mul kolmas kord teie juurde tulla. „Iga asi tuleb kinnitada kahe või kolme tunnistaja ütlusega.“ 2Ma juba hoiatasin teid, kui ma teist korda teie juures olin. Nüüd ma kordan seda eemal olles: kui ma tulen, ei säästa ma neid, kes on enne pattu teinud, või kedagi teist, 3sest te tahate kinnitust, kas Kristus kõneleb minu kaudu. Ta ei ole nõder teie suhtes, vaid on vägev teie seas. 4Tema küll löödi risti nõtruses, ometi elab ta Jumala väest. Nii oleme meiegi temas nõdrad, kuid siiski elame ühes temaga Jumala väest teie jaoks.

5Katsuge endid läbi, kas te olete usus! Pange end proovile! Või kas te ei tunne endast, et Jeesus Kristus on teie sees? Kui mitte, siis te olete ju kõlbmatud! 6Aga ma loodan, et te tunnete ära, et meie ei ole kõlbmatud.

7Me palume Jumalat, et teie ei teeks mingit kurja – mitte et meie paistaksime kõlblikena, vaid et teie teeksite head ja meie võiksime paista otsekui kõlbmatud. 8Sest me ei suuda midagi tõe vastu, vaid üksnes tõe poolt. 9Me rõõmustame, kui oleme nõdrad, teie aga tugevad. Just seda me palume, et teie saaksite täiuslikuks. 10Seepärast kirjutangi neist asjust eemal olles, et sinna tulles ei peaks ma kohtlema teid karmilt selle meelevallaga, mille Issand on mulle andnud teie ülesehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks.

Lõputervitus

11Lõpuks, vennad ja õed, olge rõõmsad! Seadke oma asjad korda, võtke kuulda manitsust, olge üksmeelsed, pidage rahu! Siis on armastuse ja rahu Jumal teiega!

12Tervitage üksteist püha suudlusega!

13Teid tervitavad kõik Jumala pühad!

14Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!